Friday, March 12, 2010

Ärkasin mõttetu helina peale. Äratuskell oli see tüütus kes mind üles äratas. Avasin rahulikult silma ja sekundi pärast sulgesin need taas kahetsusega. Soovisin, et kõik see mida olin selle hetkega näinud oleks olunud vaid väga halb unenägu. See õudus mis ma nägin oli ilm. Lumi tuiskas ja oli täpselt sama palju lund kui oleks seda miljon aastat sadanud. Mingit märki eilsest sulast ei olnud . Ärkasin siis üles ja lonkisin toas ringi. Eriti masendas mind mõte, et pean sellise ilmaga suusatama. Päev möödus väga kiirelt. Peale kooli oli kostüümiproov. Kõik oli väga hea. Kunstikoolis sain ka kiita. Tegin täitsa üksi ilusa pildi valmis. Õhtul tuli päike välja. Tundsin kohe kuidas energia minusse voolab. Nüüd siis võtsin ette kõige hullema ülesande üldse. Toa koristamine. Mul on olnud nii kiire, et tuba on täitsa unarusse jäänud. Nüüd istun siin jälle niisama. Raiskan aega. Lõpetan nüüd.

Doris.

No comments:

Post a Comment