Tegin järjekordse avastuse (avastan pidevalt midagi.). Seekord avastasin et mul on ikka väga väga kiire...nagu tavaliselt. Kõik asjad kaovad alati siis kui neid vaja on. Pidin ennast segaseks otsima , aga mida pole seda pole. Mõtlesin välja kuidas ma saan ilma puudu oleva asjata ja mõtlesin välja, aga suutsin asja veel keerulisemaks ajada, nii keeruliseks, et kokkuvõttes oli see hullem kui mingi eriti raske puzzle. Miks on alati see mida mõtled lihtne ja kui reaalseks tegemiseks läheb, siis muutub see eriti pähkliks. Olen juba 3 korda oma tegemistega otsast peale alustanud ja kohe peale postitust hakkan jälle. Mis halvasti see uuesti. Ilmselt pole jutust aru saada millega ma üldse hetkel tegelen...pole enam minu puhul üllatusena, et ma oma meistriteoseid õmblen..hetkel küll ei saa neid meistriteosteks kutsuda , aga loodame, et tulevikus on see võimalik, tulevikus mis on 2 nädala pärast. Kiireks läheb. Peaks kedagi appi paluma , aga see on samuti keeruline kuna keegi ei näe asju nii nagu mina oma peas, nii et pean siiski ise hakkama saama. Seni aga kõike paremat.

Doris.