Jälle jäi postitus vahele, pole midagi . Pole vist elusees nii palju õmmelnud kui viimastel päevadel. Leiutan oma peaga lõikeid välja juba, hullem kui matemaatika. Hetkel pole kollektsiooniga üldse rahul. Ilmselt sellepärast et igapäev tulevad uued ja paremad mõtted peale. Aga lootus sureb ikkagi viimasena ja loodame kõik koos et lõpptulemus on nii hea, et ei jõua ära imestada. Täna rohkem midagi tarka rohkem pähe ei tule. Põhjuseks ilmselt kõne mis homseks eesti keeles jäi. Sogasin kaks lehte haridusest, aga tulemus on hea. Lõppu pilt mis teemaga ei ühti, aga nii ongi õige.

Eile jäi postitus vahele...põhjus? ...põhjust polegi , olin ilmselt liiga laisk või oli mul kiire, ei mäletagi täpselt. Hetkel kummitab mind peas miljon ideed kostüümide osas, ainult et järgmine kollektsioon. Sain jälle inspiratsiooni ei millestki . Tavaliselt see juhtub nii, et ma isegi aru ei saa ja siis hiljem kubiseb mu peas väga palju ideid. Peaksin need kohe paberile panema muidu hiljem on meelest läinud. Homme on vaba päev. Kellele vaba kellele mitte, minule tähendab see suurt õmblemist. Idee järgi peaks mulle üks kaunis modell proovi tulema ja siis saab töö jätkuda, hetkel sellepärast töö seisab. Olen suhteliselt väsinud. Lõpetasin kunstikoolis konkursi tööd. Pingutasin sõna otseses mõttes ninast vere välja. Aga tulemus oli hea. Nüüd lõppu väike inspiratsiooniallikas British VOGUE-st.

Tegin järjekordse avastuse (avastan pidevalt midagi.). Seekord avastasin et mul on ikka väga väga kiire...nagu tavaliselt. Kõik asjad kaovad alati siis kui neid vaja on. Pidin ennast segaseks otsima , aga mida pole seda pole. Mõtlesin välja kuidas ma saan ilma puudu oleva asjata ja mõtlesin välja, aga suutsin asja veel keerulisemaks ajada, nii keeruliseks, et kokkuvõttes oli see hullem kui mingi eriti raske puzzle. Miks on alati see mida mõtled lihtne ja kui reaalseks tegemiseks läheb, siis muutub see eriti pähkliks. Olen juba 3 korda oma tegemistega otsast peale alustanud ja kohe peale postitust hakkan jälle. Mis halvasti see uuesti. Ilmselt pole jutust aru saada millega ma üldse hetkel tegelen...pole enam minu puhul üllatusena, et ma oma meistriteoseid õmblen..hetkel küll ei saa neid meistriteosteks kutsuda , aga loodame, et tulevikus on see võimalik, tulevikus mis on 2 nädala pärast. Kiireks läheb. Peaks kedagi appi paluma , aga see on samuti keeruline kuna keegi ei näe asju nii nagu mina oma peas, nii et pean siiski ise hakkama saama. Seni aga kõike paremat.

Doris.

Avastasin et olen liiga kaua hoogu võtnud. Nüüd on see aeg käes kui tuleb lõpetada lolli mängimine ja tuleb hakata oma eesmärkide ja unistuste juurde püüdlema. Kuigi olen oma eesmärkides viimasel ajal kahtlema hakanud. Istun toas üksinda ja kuulan head muusikat, kõik see pani mõtlema, et mis minust küll saab kui ma niimoodi jätkan. Hetkel on käsil kollektsioon mis peaks valmima 20. märtsiks....tundub võimatu kui mul alles üks kostüüm poolik on, aga ma luban endale et võtan ennast paari päeva jooksul kokku ja hakkan tööle. Olen 14 ja tunnen ennast nagu täis kohaga disainer. Alles jaanuaris lõpetasin ühe kollektsiooni kui juba tuli järgmine peale. Paljud arvavad, et see on minu vanusele liiga suur koormus kooli kõrvalt , aga ma pean vastu. Tegemist on ikkagi unistusega mis mind juba 11 aastaselt kummitab. Tänaseks aitab.